Panoraam

Pandivere

Pandivere ja Adavere- Põltsamaa nitraaditundlik ala. Allikas http://www.maves.ee/Pandivere/

Pandivere kõrgustik on omapärase geoloogilise ehitusega ja üks olulisemaid veelahkmealasid Eestis. Põhjaveevaru kujuneb just veelahkmealadel, mitte soodes ja märgaladel, nagu sagedasti arvatakse.

Pandiveret iseloomustab
- Kõrgustiku lael vooluveekogude (jõed, ojad) puudumine;
- põhjavesi on siin kaitsmata;
- kõrgustiku lael on rohkesti karstilohkusid ja kurisuid, mis neelavad nii talvise kui suvise sademevee;
- jalamilt saavad alguse paljud olulised jõed- Pärnu, Pedja, Põltsamaa, Jägala, Kunda, Loobu, Valgejõgi, Pada jne.
- 38% sademetest infiltreerub (470 000 m3 ööpäevas) ja on oluliseks põhjavee toiteallikaks suurele osale Eestile, sest „pandivere vett” tarbitakse nii Tallinna kui Tartu kandis.

Oluline on teada:
- Pandiveres on põhjavesi looduslikult kaitsmata. Suur osa sademeveest infiltreerub läbi karstilohkude ja kurisute ilma looduslikult puhastumata.
- Kogu veeslahustuv reostus põhjavees tõuseb ja langeb koos veetaseme tõusu ja langusega.
- Pandiverel on ülioluline oluline roll Eesti veekasutuses.

Seetõttu peab keskkonnakasutuslik majandustegevus arvestama Pandivere keeruliste keskkonnatingimustega.

1988- 2006 eksisteeris Pandivere Riiklik Veekaitseala.

01. 07. 2003. a. kehtestati Pandivere ja Adavere- Põltsamaa nitraaditundliku ala kaitse- eeskiri.

Suures ulatuses nende alade piirid kattuvad, kuid nitraaditundliku ala piiridest on välja jäänud Kunda jõest ida poole jäänud alad, mis kuulusid veekaitseala koosseisu.

Lisainfo:

http://www.envir.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=1179505/1993+Pandivere+Riiklik+Veekaitseala.pdf

http://www.maves.ee/Pandivere/Pandivere%20VMK%20030603.pdf