Panoraam

Eesti fosforiit

Fosfor

Eestis lasuv fosforiit on biogeense tekkega maavara.Meie  fosforiit ehk oobolusliivakivi kujutab endast käsijalgsete karbipoolmete ja nende osakeste kuhjumit kvartsliivas. Mineraalses koostises esineb kaks komponenti - kvarts ja biogeense päritoluga fosfaat (viimasest koosnevad käsijalgsete ehk brahhiopoodide kojad). Käsijalgsete kodade tükid sisaldavad 35-38% P2O5. Maapõueseaduses loetakse fosforiidiks kivimit, mille P2O5 keskmine sisaldus on vähemalt 6,0%.  Ka ei tohi kahjulikke lisandeid (MgO, Fe203) olla üle lubatud piiri.

Fosforiit on tekkinud Ordoviitsiumi- Kambriumi ajastu piiril (490- 500 milj. aastat tagasi.). Madalvees lainetuse toimel aset leidnud liiva korduval ümberpaigutusel tekkisid siin-seal karbipururikkamad liivaläätsed või vahekihid, mis kujundasidki tootmisväärseid fosforiidilasundeid. Niisiis ei moodusta fosforiidikiht kogu oma levikualal ühtset kihti, vaid eraldi asetsevaid laigulisi rikastusvööndeid, kus fosforisisaldus ja kihipaksus vastavad esitatud nõuetele. 

Eestis on 4 üleriigilise tähtsusega fosforiidimaardlat- Aseri, Rakvere, Toolse ja Tsitre. Fosforiit on keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel passiivse varuna st. tema kaevandamine ei ole hetkel võimalik.

Lisainfo:

http://www.ut.ee/BGGM/maavara/fosforiit.html

http://maeopik.blogspot.com/2008/11/fosforiit.html