Panoraam

Diktüoneemaargilliit

Pakri pank. Diktüoneema on pruunikas kiht põõsastest allpool. Allikas: Vikipeedia

Fosforiidi kaevandamisel Maardus oli üheks olulisemaks keskkonnaprobleemiks diktüoneemaargilliidi isesüttimine ning seetõttu lõpetati ka Toolse fosforiidimaardla evitamine.

Diktüoneemaargilliit ehk graptolliitargilliit kuulub koos kukersiidiga põlevkivide hulka. Madala kütteväärtuse (väiksem orgaaniline osa) ja püriidi sisalduse tõttu ei ole tema kasutamine kütusena hetkel mõeldav. Küll sisaldab diktüoneemaargilliit haruldasi keemilisi elemente (uraan, toorium, vanaadium, molübdeen, tsink, plii, kaadmium).

Diktüoneemaargilliidi isesüttimine ja leostumine puistangutes oli Maardus väga tõsine probleem.  Oht seisneb püriidi, orgaanilise aine, vee, hapniku ja bakterite koostoimes. Kui püriit reageerib hapnikuga, eraldub soojus. Reaktsiooni kiiruse tagavad raua- ja väävlibakterid, mis on aktiivsed 50-60°Cni. Selles tulemusena hakkab aktiivselt oksüdeeruma orgaaniline aine ja temperatuur võib tõusta 1000-1500°Cni, eraldades mürgiseid gaase, hävitades taimestikku ja muutes raskmetallid kergemini lahustuvateks. Isesüttimiseks on vajalik, et kilt oleks pidevalt varustatud piisava hulga hapnikuga.

Teine oht võib ilmneda alles aastakümnete ja isegi aastasadade möödudes. Puistangute keskosas, kus isesüttimiseks pole vajalikke tingimusi, toimub ikkagi püriidi oksüdeerumine ning üheks reaktsioonisaaduseks on väävelhape. Õnneks reageerib see hape puistangu lubjakividega ja praegu iseloomustab leostuvat vett «ainult» väga suur sulfaadisisaldus. Samas aga ei ole kindel, et kamakate ja rahnudena puistangusse paisatud lubjakivi on ka pikema aja jooksul võimeline hapet neutraliseerima.

Lisainfo:

http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel1138_1120.html

http://et.wikipedia.org/wiki/Dikt%C3%BConeemaargilliit